EST   |    ENG   |    RUS   |   
 
 

Psüühika  võib haigestuda
Inimese psüühika võib haigestuda, nagu kehagi. Ühel võib olla süda või kopsud haiged, teisel jälle psüühika. Psüühilisi haigusi ei pea häbenema või kartma. Psüühikahäire ei ole kellegi süü. Vahel võib haigestunu käituda teisiti, kui on kombeks. Eripärane käitumine võib olla üks haiguse tunnuseid. Häirete taga on ikka see oma tuttav inimene.
Psüühilisi haigusi saab ravida ja neist võib paraneda. Samas on ka haigusi, millest ei parane kunagi, kuid sümptomeid saab üha paremini leevendada. Nii saab haigusest hoolimata ravi ja lähedaste toel elada head elu.
Psüühilised haigused on nt depressioon, meeleoluhäired, söömishäired ja skisofreenia.
Vahel tunneb igaüks, et tal on halb olla, kuid tavaliselt läheb see üle ja on loomulik. See ei tähenda, et oled haige. Raskustest on võimalik üle saada. Kui olukord kestab siiski kaua ja raskendab elamist, tuleb otsida abi. Haiguses on küsimus alles siis, kui olukord vajab arsti ja ravi.
Sümptomid
Lapsepõlve ja nooruse juurde kuulub, et asjad muutuvad pidevalt. Selles eas on tujude mässamine tavaline.
Kui sul on suured kohanemisraskused, raskused kooliskäimisega või lihtsalt väga raske olla, võib probleem olla psüühikahäires, mille puhul saab abi.
Laste ja noorte haigustunnused väljenduvad eri viisidel. Tasased tüdrukud võivad end kaua halvasti tunda, ilma, et keegi sellest aru saaks. Häire võib hiljem areneda depressiooniks või söömishäireks. Elavamate poiste käitumishäireid ja sümptomeid märgatakse sageli kergemini.
Erinevaid sümptomid:
•    Unehäired •    Kergesti nutma hakkamine •    Häbi tunded ilma põhjuseta
•    Süütunded ilma põhjuseta •    Tunne, et kõigest on ükskõik (apaatia)
•    Hirmud •    Trotslikkus •    Keskendumisraskused
•    Sõnakuulmatus •    Asjade lõhkumine •    Söömishäired
•    Kaklemine •    Enesehinnangu alanemine
Need sümptomid ei tähenda veel haigust. Kuid kui häired kestavad pikka aega või segavad kooliskäimist või harrastusi, oleks neist hea mõne täiskasvanuga rääkida.
Kui vajad tuge või abi, räägi julgesti oma vanemate, õpetaja, koolipsühholoogi või mõne teise turvalise täiskasvanuga.
Kasulikud lingid:
www.depnet.ee
www.lahendus.net
www.eluliin.ee
www.lasteabi.ee
www.usaldus.ee
www.lapsemure.ee
www.lastekriis.ee
www.lastetugi.ee
www.lastehaigla.ee/index.php?page=135
www.avitus.ee

http://www.saeioleyksi.net.ee/foorum/ucp.php?mode=register

Mida saad ise teha?
Püüa leida asju, mis teevad rõõmu!
Igaüks võib olla oma elu kangelane. See on võimalik siis, kui valitsed oma elu. Oma elu valitsed siis, kui teadvustad probleeme ja otsid neile vajadusel abi ning tuge.
Elamine on kasvamine. Kasvamiseks on vaja ka raskusi. Kuid raskustest üle saad, on järgmiste raskustega kergem toime tulla. Siis ei pea enam nii palju kartma.
Julge armastada, sest see toob palju rõõmu. Alati ei saa vastuarmastust, aga riskida tasub ikka. Armastus tähendab seda, et tahad teisele parimat. Isekas omamine ei ole tõeline armastus.
Usalda lootust paremale homsele ka siis, kui on raske!
Mõjuta probleeme
Kui mingi probleem vaevab ja teeb muret, saab asju mõjutada ise aktiivne olles. Oled endale kõige tähtsam inimene, sa pead enda eest hoolitsema. Kui sind koheldakse halvasti, luba endal asjasse sekkuda ja sellest teistele rääkida.
Meelerahu on tähtis asi. Kui vahel oledki õnnetu, siis meelerahu aitab uskuda sellesse, et olukord on vaid ajutine ja läheb paremuse poole.
Meelerahu saavutamiseks peaks vahel mõtlema, mis on tähtis. Kas ma vajan seda kraami või selle inimese heakskiitu, et ennast hästi tunda?
Maailm ei ole õiglane. Ei saa preemiat, isegi, kui annad endast parima. Parima andmisest siiski piisab, enamat ei saa ei endalt ega teistelt nõuda.
Sea oma piirid
Sul on õigus seada oma tegemistele, oma mõtetele ja oma ruumile piirid. Võid ise hoolitseda sellegi eest, mida sa soovid kuulata ja mida mitte.
Võid seada piirid ka oma tegemistele. Sa ei pea tegema asju, mis on sulle ebameeldivad ja kahjulikud.
Piiride seadmine on enese eest hoolitsemine. Need kaitsevad sind asjade eest, mida sa ei taha kogeda. Sul on õigus seada piirid asjadele, mida sa ei talu või mis tunduvad vastikud.
Sa ei ole kuidagi halb või nõrk, kui sa ei taha teha mingeid asju, mida teised võib olla teevad. Oled tugev, kui tead oma piire ja tead, mis on sulle hea. Austa oma piire.

Käsiraamat õpetajale:  "vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis" leiab http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2697

 

 

 

 

 

 

 

Uudised

29/06/2011
Vaimse tervise mõttetalgud Harjumaal, Laugu külalistemajas 27.-28. juunil 2011...

07/06/2011
Siiras tänu kõigile, kes andsid oma panuse DUO-projekti tugigruppide...

23/05/2011
Hea praktika kogumikku saab  soovi korral raamatuna tellida aadressilt...